Maid ja rahvaid maha jättes

:,: Maid ja rahvaid maha jättes,
Rõõmsalt kodu poole tõttes. :,:

:,: Tee peal tahtis pätt mind tappa,
Õnneks jõudsin kõrtsituppa. :,:

:,: Kõrtsitoas oli õhk nii kibe,
Õllest viinast põrand libe. :.:

:,: Otsiti seal kõnemehi,
Kellest kõrts ka polnud tühi. :,:

:,: Saadi kätte koolipapa,
Tassiti ta rahva ette. :,:

:,: Räägiti seal vanast ajast,
Ja ka meie lunastajast. :,:

:,: Ukse vahelt paistis pilu.
Kõrvaltoas oli nääriilu. :,:

:,: Mehed jooksid, habe ormis,
Näärikuuse peale tormi. :,:

Oh sa, õnnistaja, hoia,
:,: Kes sai kooki, kes sai saia, :,:
Kes sai väikse prääniku.